Uuendusprotsess, Eesti moodi

2020. aasta sügisel Innovatsiooniliidrite klubi vestlusringis tekkis mõte, et vajaksime üht keskset metoodikat innovatsiooni käsitlemiseks kohalikus kontekstis. Eestit on väisanud paljud inspireerivad kõnelejad ning meil on ka suurepäraseid edulugusid, samas on suur osa ettevõtetest siiski keskmise ja väikese suurusega, kes tegutsevad väljaspool kuulsusrikast IT-sektorit ning ei oska nende inspireerivate lugudega suurt midagi oma igapäevatöös pihta hakata.

Jäädes pealtvaatajaks, reaktiivseks või juhuslikuks uuenduste rakendamisel, jätavad need ettevõtted kasutamata nende olemasoleva meeskonna intellektuaalse potentsiaali: tihtipeale on uuenduseks vajalikud teadmised ja oskused ettevõttes olemas, ent need on jäänud juhtkonna poolt tunnustamata või rakendamata.

Sellest inspireerituna pakuksin välja mudeli, mille abil meil on võimalik vaadelda uuendustega tegelemist kui ettevõtte järjepidevat tegevust konkurentsis püsimise eesmärgil ning iga samm selles on omaette teemadering, millele tuleb läheneda konkreetse ettevõtte olukorrast lähtuvalt.

Uuendusprotsesside mudeleid on mitmeid, nimetagem siin Briti Disaininõukogu topeltteemantit või Stanfordi d-kooli disanimõtlemise mudelit, Rotwelli kuuetasemelist innovatsiooni mudelit või MIT Sloani innovatsiooni 5 tasandit, mida suuremate organisatsioonide protsesse me kirjeldame, seda rohkem on seal erinevaid faase ja tegevusi. Oma mudeli puhul me keskendusime tegevustakistustele ehk kuidas aidata neid, kelle jaoks uuendus on esmakordne, hirmutav või liiga ettemääramatu olukord.

Võttes aluseks kogemuse koostööst ja kokkupuutest Eesti ettevõtjatega, kirjeldasime kolme faasi, milles ettevõtted end leiavad ja kuute sammu, mida nad peaksid ette võtma uuenduseni jõudmiseks.

Häälestuse faas on see, kus ettevõte mängib alles mõttega, et ta on midagi ette võtmas. See on nagu uusaastalubadus, mida annavad paljud ent ellu viivad vähesed. Sealt edasi on meil otsingu faas, kus ettevõte peab pöörama oma pilgu väljaspoole ettevõtet ning leidma endale väljakutse, sihtrühma rahuldamata vajaduse või võimaluse seda paremini teha. Kolmas, teostuse faas on seotud elluviimisega, seal tulevad mängu projektijuhtimispraktikad ja adekvaatne eelarvestamine. Nagu alati, on saatan detailides, mistõttu on igas faasis abi suuremast teadlikkusest: mis olukorras ma olen, mis on oluline märgata ja ette võtta. Sellest ka järgnevad sammud.

Esimene samm: vajaduse tajumine

Uuendusega tegelemine ei ole ettevõtete jaoks soovitud olek, vaid tajutud paratamatus: meil on vaja muutuda. Headel aegadel on vajadus uuendada väiksem, samamoodi ei tegele uuendustega rahulolevad ettevõtted ega need, kes ei usu muutuse võimalikkust: kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud.

“Kui ahi juba sooja annaks, paneksin puid alla.”
Elukogenud ettevõtja

Selleks, et uuendusprotsess üldse alguse saaks, on enamasti vaja käivitajat, seda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Positiivne käivitaja on ambitsioon, negatiivne tajutud mahajäämus või raskused olemasoleva ärimudeliga. Tänasel päeval on koroona toonud paljude ettevõtete jaoks kaasa möödapääsmatu olukorra, kus tuleb kiirelt leida alternatiive ettevõtte päästmiseks, ent ka headel aegadel on põhjust vaadata ette ning hakata varakult ettevalmistusi tegema.

Tänasel päeval ei konkureeri suured väikeste vaid kiired aeglastega, mistõttu on uuendusvõimelise ettevõtte kestev küsimus “kas meie ettevõte on tajunud vajadust muutuda?”. Ettevõtetele on ajalooliselt saatuslikuks saanud mitte uuendustega tegelemine, vaid nendega mitte tegelemine, keskendudes tänase ärimudeli optimeerimisele, kuniks see end ammendab. Ci vis pacem, para bellum ehk tahad elada rahus, valmistu sõjaks.

Teine samm: otsus alustada

Uuendusprotsessid takerduvad enamasti nägemuse puudumisse. Arvamus on, et hea idee puudumisel pole mõtet midagi teha ning lükatakse muutust edasi usus, et kui idee tuleb, oleme me kohe valmis alustama.

Neile, kellel on soov kirjutada raamat, soovitatakse enamasti kirjutamisharjumuse kujundamist: võta iga päev pool tundi ja kirjuta. Head ideed tekivad, kui investeerida nende otsimisse. Samamoodi on uuenduslike ideede tekkimiseks vaja esmalt tekitada rutiin ja eraldada ressursid. Kui soov on jõuda välja uuenduslike lahendusteni, tuleb rakendada neidsamu tehnikaid, mida kasutavad loovisikud, sportlased või teadlased: luua enda jaoks aeg ja koht ning hakata tööle. Milline on sinu jälgitav panus uuenduste võimalikuks saamisesse?

Kolmas samm: väljakutse sõnastamine

Sõnastamine on meetod, mille puhul me loome enda jaoks parima võimaluse õnnestuda läbi selge fookuse. See tähendab seda, et me otsime lahendust ühele konkreetsele olukorrale ning teeme seda väljakutsuval viisil. Näiteks tooksin prantsuse piimatootja Danone küsimuse “kuidas müüa piima apteegis?”, mille abil jõudsid nad välja probiootilise piimajoogini Actimel, mis lõi uue tootekategooria. Uuenduslikud tooted lahendavad enamasti mingit uut probleemi või olemasolevat probleemi uudsel viisil ning enamasti on seal juures intrigeeriv väljakutse, mis iseeneslikult suunab sind otsima lahendust ebaharilikest kohtadest. Kas oled läinud kaugemale soovist rohkem müüa ja uurinud põhjuseid ostuotsuste taga? Kelle jaoks sa saad veel rohkem väärtust luua ja kuidas?

Neljas samm: ideearendus

Ideearendus on faas, mille käigus soovid leida parimat võimalikku lahendust sõnastatud probleemile. Selle etapi märksõna on eksperiment, mis tähendab seda, et parima lahenduse loomine nõuab tihti mitmeid prototüüpe ja katsetusi, mis kõik nõuavad raha. Me küll teame vanasõna “üheksa korda mõõda ja üks kord lõika”, kuid me teeme tihtipeale kõik, et mitte üle kolme korra mõõta, et me saaks juba turule ja müüki… Loomulikult on kõrvaltseisjal lihtne soovitada kulutada rohkem ideearendusfaasi, ent ükskõik millise uuendusliku toote taga on aastatepikkune eksperiment, mis läbi ebaõnnestumiste on jõudnud unikaalse nägemuseni. Küsi endalt, kas oled lasknud ideedel areneda või tegutsed “käib küll” tasemel…

Viies samm: lahenduse loomine

Lahenduse loomine on faas, kus uuendusega tegelev meeskond kasvab ning hakatakse reaalselt ehitama. Uuendustega töötamisel on pea võimatu projekti alguses näha ette kõiki nüansse, mistõttu nõuavad uuendused ja unikaalsed lahendused teistsugust planeerimist.

Sõltumata sellest, kas ellu viiv meeskond on majasisene või kaasatud, peab meeskond teadma, mis on nende suur eesmärk ja lühiajalised eesmärgid. Igal hetkel, kui tekivad erinevused plaanide ja tegelikkuse vahel on vaja korrigeerida edasisi plaane. Miks 90% suurtest IT-projektidest ebaõnnestuvad on suuresti kinni selles, et projekti käigus viiakse ellu seda, mida algselt kokku lepiti. Mitte keegi pole suutlik kõiki nüansse ette nägema, mistõttu peab uuenduste elluviimine olema iteratiivne ja paindlik protsess.

Kuues samm: elluviimine

Kui eelnevate sammude juures ma põgusalt mainisin piisavate ressursside möödapääsmatust, siis elluviimise faas on see, kus tegelikult raha kulub. Elluviimine tähendab taotlusele vastavat tegevust, see tähendab mitte sõltumist õnnest, soodsast juhusest või konkurendi ebaedust. Kui sul on soov jõuda teatud sihtrühmani, siis sa võtad temaga ühendust reklaami või müügitegevuse vahendusel. Sa kasutad päris materjale, päris talente, päris kanaleid. Mitte keegi ei võta arvesse sinu kohalikku päritolu või ebaküpsust, sa konkureerid samadel alustel ja globaalselt. Eestis on küllalt edulugusid korralikest, viimistletud toodetest ja teenustest, mida on korraliku turundusega suureks tehtud. Vaja on oma ambitsioon ellu viia, kas siis enda või kaastatud vahenditega aga täna, kui see uuendus on uus, tähenduslik ja oodatud.

Kuidas edasi?

Eestis on juba mitmeid edukaid ettevõtteid, kes Innovatsiooniliidrite klubis kaasa löövad. Meil on kogemusi ja lugusid, millega inspireerida ja kohalikku konteksti anda. Kui tunned, et sinu ettevõtmisel oleks soovi klubis kaasa lüüa, oled igati teretulnud! Siin on ligipääs sinu tänase innovatsioonivõimekuse auditile, mille abil saad laiemalt teada, millistel teemadega uuendusprotsess kaasa räägib ja milline on sinu tänane seisund.

Lisaks, kui sooviksid jagaga enda lugu või praktikat uuendustega tegelemisest, sooviksin sinuga vestelda! Oleme kokku panemas raamatut, mis aitaks Eesti ettevõtetel paremini uuendusprotsessis hakkama saada, mistõttu oleks mul suur heameel, saaksime kasutada omaenda lugusid ja praktikat selleks, et aidata kohalikke ettevõtjaid ja uuendajaid uuele tasemele. Saada mulle palun kiri hello@markkokaru.com ja lepime vestluseks aja kokku.